Võilill harilik "Dandelion"

Võilille piimmahl sisaldab taraksatsiini ja taraksatseriini, 2-3% kummisisaldusega aineid, õisikud ja lehed aga taraksantiini, flavoksantiini, vitamiine C, A, B2, E, PP, koliini, saponiine, vaiku, mangaani, raua, kaltsiumi, fosfori sooli, kuni 5% valku, mis teeb neist toitvad tooted. Võilille juurtes sisalduvad triterpeeniühendid: taraksasterool, tarakserool, pseudotaraksasterool, β-amüriin; steroolid: β-sitosterool, stigmasterool, taraksool; süsivesikud: kuni 40% inuliini. Samuti rasvõli, mille koostisse kuuluvad palmitiin-, meliss-, linool-, oleiin-, tserotiinhappe glütseriidid; kumm, valgud, lima, vaigud jne. Õiekorvides ja lehtedes on leitud taraksantiini, flavoksantiini, luteiini, triterpeenalkohole, arnidiooli, faradiooli.
Võilillejuured kuuluvad inuliini sisaldavate taimede hulka, mistõttu röstituna võivad need olla kohvi asendajaks. Siia kuuluvad ka maapirni mugulad, sigurijuured ja aedvaagi juured.
Suvel kogutud võilillejuured ei kõlba kasutamiseks – need annavad ebakvaliteetset toorainet. Varumisel kaevatakse juured käsitsi labida või hargiga välja. Tihedatel muldadel on juured tunduvalt peenemad kui kobedatel. Korduv varumine samas kohas toimub mitte sagedamini kui 2-3 aasta tagant.
Väljakaevatud võilillejuured raputatakse mullast puhtaks, eemaldatakse maapealne osa ja peened külgjuured ning pestakse kohe külmas vees. Seejärel närvutatakse neid vabas õhus mitu päeva (kuni piimmahla eritumise lakkamiseni sisselõikel).
Kuivatamine on tavaline: pööningutel või hea ventilatsiooniga ruumis, kuid kõige parem soojuskuivatis temperatuuril +40+50 °C. Tooraine laotatakse 3-5 cm kihina ja pööratakse perioodiliselt. Kuivatamise lõpp määratakse juurte rabeduse järgi. Kuiva tooraine saagis on 33-35% värskelt kogutud massist. Säilivusaeg kuni 5 aastat.

Raviomadused.
* Võilill on sappi ajava, palavikku alandava, lahtistava, rögalahtistava, rahustava, spasmolüütilise ja kerge unerohtu asendava toimega.
* Võilille juurte ja lehtede vesitõmmis parandab seedimist, söögiisu ja üldist ainevahetust, suurendab piimaeritust imetavatel naistel, tõstab organismi üldist toonust.
* Võilille soovitatakse diabeedi korral, toniseeriva vahendina üldise nõrkuse puhul, aneemia raviks.
* Kuivatatud võilillejuurte pulbrit kasutatakse kahjulike ainete higi ja uriiniga organismist väljutamise kiirendamiseks, skleroosivastase vahendina, podagra, reumatismi vastu.
* Keedust, paksu ekstrakti kasutatakse mõruainena seedenäärmete sekretsiooni suurendamiseks ja sapiajati vahendina.
* Võilille kasutatakse hepatiidi, koletsüstiidi, sapikivitõve, kollatõve, gastriidi, koliidi, tsüstiidi raviks, söögiisu ja seedimise parandamiseks, kõhukinnisuse, meteorismi puhul, samuti ussirohuna.
* Värskeid lehti ja lehtedest pressitud mahla soovitatakse ateroskleroosi, nahahaiguste, C-avitaminoosi, aneemia raviks.
* Ürdi tõmmist koos juurtega kasutatakse mitmesuguste maksa- ja sapipõiehaiguste, kasvajate, vesitõve, neerukivitõve, hemorroidide korral. Ürdi tõmmist kasutatakse avitaminooside, aga ka mitmesuguste nahahaiguste: löövete, vistrike, furunkuloosi korral.
* Võilille kasutatakse ka sees- ja välispidiselt furunkuloosi, ekseemi, nahalöövete korral. Võilillejuurte õlitõmmist kasutatakse vahendina põletuste raviks, tüügaste ja konnasilmade eemaldamisel aga kasutatakse paikselt taime piimmahla.
Ravi eesmärgil kasutatakse võilille juurt (Radix Taraxaci), lehti, ürti ja mahla. Lehti, ürti ja mahla varutakse juunis, juuri aga varakevadel või hilissügisel lehtede närbumise faasis (kuivatatakse kuivatites temperatuuril +40+50 °C).

Bot. syn.: Leontodon taraxacum L., Taraxacum vulgare Schrank.
Rahvapärased nimetused: piimill, piimohakas, seapina, võikann, kuldharjas, põllu-piimajuur.