0 arvamust  |  Lisa arvamus
Taraxacum officinale F.H.Wigg.
Tootja: Franchi
Pakendis:1,0 g
Saadavus:Laos
2.29€
Maksudeta: 1.85€
Harilik võilill (apteegi võilill) - Taraxacum officinale.
Mitmeaastane rohttaim kõrgusega kuni 30 cm, väheharunenud sammasjuurega, mille paksus on umbes 2 cm ja pikkus umbes 60 cm.
Võilille lehed on paljad, 10-25 cm pikad, 1,5-5 cm laiad, koondunud juurmisesse rosetti.
Õisikuvarb on mahlane, silindriline, seest õõnes, lõpeb ühekorvilise, mõlemasooliste erkkollaste keelõitega, mille läbimõõt on kuni 5 cm.
Viljad on väga kerged kuivad seemnised, mis on pika peene varre abil kinnitatud langevari-tuttidele. Seemned on õisiku põhja küljes nõrgalt kinni ja kanduvad tuulega kergesti laiali: langevari-seemned täidavad oma missiooni erakordselt täpselt (lennu ajal võilille seemnised ei kõigu ega pöördu ümber: nad on alati allpool ja maandumisel juba külvamiseks valmis).
Seemniste minimaalne idanemistemperatuur on +2+4 °C. Võilille tõusmed seemnistest ja võrsed juurekaela pungadest ilmuvad aprilli lõpus ja suve jooksul. Suvised tõusmed talvituvad. Õitseb mais-juunis. Taime maksimaalne viljakus on 12 tuhat seemnist, mis idanevad mitte rohkem kui 4-5 cm sügavuselt.
Võilill kohaneb kergesti keskkonnatingimustega ja jääb edukalt ellu, taludes tallamist ja karjatamist. Ükski teine taim ei suuda teda lämmatada ega välja tõrjuda.
Kõik taime osad sisaldavad paksu valget mahla (piimmahla), mis on maitselt kibe. Võilill õitseb mais-juunis, mõnikord täheldatakse sügisest õitsemist.
Võilille korvõisikud käituvad erinevalt nii päeva jooksul kui ka sõltuvalt ilmast. Pärastlõunal ja niiske ilmaga nad sulguvad, kaitstes õietolmu märgumise eest.
Selge ilmaga avanevad õisikud kell 6 hommikul ja sulguvad kell 15 päeval – seega saab võililleõisikute seisundi järgi üsna täpselt aega teada.

Võilille piimmahl sisaldab taraksatsiini ja taraksatseriini, 2-3% kummisisaldusega aineid, õisikud ja lehed aga taraksantiini, flavoksantiini, vitamiine C, A, B2, E, PP, koliini, saponiine, vaiku, mangaani, raua, kaltsiumi, fosfori sooli, kuni 5% valku, mis teeb neist toitvad tooted. Võilille juurtes sisalduvad triterpeeniühendid: taraksasterool, tarakserool, pseudotaraksasterool, β-amüriin; steroolid: β-sitosterool, stigmasterool, taraksool; süsivesikud: kuni 40% inuliini. Samuti rasvõli, mille koostisse kuuluvad palmitiin-, meliss-, linool-, oleiin-, tserotiinhappe glütseriidid; kumm, valgud, lima, vaigud jne. Õiekorvides ja lehtedes on leitud taraksantiini, flavoksantiini, luteiini, triterpeenalkohole, arnidiooli, faradiooli.
Võilillejuured kuuluvad inuliini sisaldavate taimede hulka, mistõttu röstituna võivad need olla kohvi asendajaks. Siia kuuluvad ka maapirni mugulad, sigurijuured ja aedvaagi juured.
Suvel kogutud võilillejuured ei kõlba kasutamiseks – need annavad ebakvaliteetset toorainet. Varumisel kaevatakse juured käsitsi labida või hargiga välja. Tihedatel muldadel on juured tunduvalt peenemad kui kobedatel. Korduv varumine samas kohas toimub mitte sagedamini kui 2-3 aasta tagant.

Väljakaevatud võilillejuured raputatakse mullast puhtaks, eemaldatakse maapealne osa ja peened külgjuured ning pestakse kohe külmas vees. Seejärel närvutatakse neid vabas õhus mitu päeva (kuni piimmahla eritumise lakkamiseni sisselõikel).
Kuivatamine on tavaline: pööningutel või hea ventilatsiooniga ruumis, kuid kõige parem soojuskuivatis temperatuuril +40+50 °C. Tooraine laotatakse 3-5 cm kihina ja pööratakse perioodiliselt. Kuivatamise lõpp määratakse juurte rabeduse järgi. Kuiva tooraine saagis on 33-35% värskelt kogutud massist. Säilivusaeg kuni 5 aastat.

Dandelion, Võilill, Одуванчик обыкновенный

Raviomadused.
* Võilill on sappi ajava, palavikku alandava, lahtistava, rögalahtistava, rahustava, spasmolüütilise ja kerge unerohtu asendava toimega.
* Võilille juurte ja lehtede vesitõmmis parandab seedimist, söögiisu ja üldist ainevahetust, suurendab piimaeritust imetavatel naistel, tõstab organismi üldist toonust.
* Võilille soovitatakse diabeedi korral, toniseeriva vahendina üldise nõrkuse puhul, aneemia raviks.
* Kuivatatud võilillejuurte pulbrit kasutatakse kahjulike ainete higi ja uriiniga organismist väljutamise kiirendamiseks, skleroosivastase vahendina, podagra, reumatismi vastu.
* Keedust, paksu ekstrakti kasutatakse mõruainena seedenäärmete sekretsiooni suurendamiseks ja sapiajati vahendina.
* Võilille kasutatakse hepatiidi, koletsüstiidi, sapikivitõve, kollatõve, gastriidi, koliidi, tsüstiidi raviks, söögiisu ja seedimise parandamiseks, kõhukinnisuse, meteorismi puhul, samuti ussirohuna.
* Värskeid lehti ja lehtedest pressitud mahla soovitatakse ateroskleroosi, nahahaiguste, C-avitaminoosi, aneemia raviks.
* Ürdi tõmmist koos juurtega kasutatakse mitmesuguste maksa- ja sapipõiehaiguste, kasvajate, vesitõve, neerukivitõve, hemorroidide korral. Ürdi tõmmist kasutatakse avitaminooside, aga ka mitmesuguste nahahaiguste: löövete, vistrike, furunkuloosi korral.
* Võilille kasutatakse ka sees- ja välispidiselt furunkuloosi, ekseemi, nahalöövete korral. Võilillejuurte õlitõmmist kasutatakse vahendina põletuste raviks, tüügaste ja konnasilmade eemaldamisel aga kasutatakse paikselt taime piimmahla.
Ravi eesmärgil kasutatakse võilille juurt (Radix Taraxaci), lehti, ürti ja mahla. Lehti, ürti ja mahla varutakse juunis, juuri aga varakevadel või hilissügisel lehtede närbumise faasis (kuivatatakse kuivatites temperatuuril +40+50 °C).

Võilill, Voikukka, Maskros, Dandelion, Одуванчик аптечный, обыкновенный, супермакро
Bot. syn.: Leontodon taraxacum L., Taraxacum vulgare Schrank.
Rahvapärased nimetused: piimill, piimohakas, seapina, võikann, kuldharjas, põllu-piimajuur.

Võilill on kõigile tuntud kui üks esimesi lilli, mis katab oma õisikute erkollase vaibaga aasad, välud, teeääred ja linnamajade hoovid...
Seda märgates kiirustavad aednikud sellest kui tülikast umbrohust vabanema, kuid vähesed teavad selle kasulikkusest: selle särava taime raviomadusi teadsid juba vanad kreeklased ning vanas araabia meditsiinis kasutati võilille laialdaselt ja mitmekülgselt.
Harilikku võilille on ammustest aegadest toiduks kasutanud erinevad rahvad, seda tarbisid nii iidsed hiinlased kui ka Ameerika mandri esimesed asunikud.
Selle noori lehti kasutatakse sageli salati valmistamiseks, mida Euroopas müüakse prantsuskeelse nimetuse all "pissenlit" (seejuures hoitakse lehti 30-40 minutit soolalahuses, et oluliselt vähendada nende kibedust), ja borši valmistamiseks; võililleõitest keedetakse moosi ja tehakse veini, avanenud nuppudest valmistatakse "võilillemett", röstitud juurtest aga kohviasendajat. Keedetud lehti tarvitatakse nagu spinatit.

Briti saartel on iidsetest aegadest valmistatud Inglismaal väga populaarset veini võililleõitest, mida ülistas R. Bradbury oma jutustuses "Võilillevein" ("Dandelion Wine").
Mõnes riigis hapendatakse võilillelehti nagu kapsast, kevadisi lehti aga marineeritakse.
Harilik võilill on laialdaselt populaarne ka rahvakusmeetikas: mask värsketest lehtedest toidab, niisutab ja noorendab nahka, õite tõmmis aga pleegitab tedretähne ja pigmendilaike.
Hiina rahvameditsiinis kasutatakse taime kõiki osi tänapäevani palavikku alandava ja üldtugevdava vahendina.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.